Kui palju põhipuhkust pean töötajale andma

Kellele see kehtib

Seaduslik põhipuhkus tuleb anda kõigile, kes töötavad sinu juures töölepingu alusel.

• Töölepinguga töötajad · jah, pead andma seadusliku puhkuse täies mahus.
• Osalise tööajaga töötajad · jah, samad 28 päeva mis täisajaga.
• Ebaregulaarse või keskmistatud tööajaga töötajad · jah, ikka 28 päeva.
• Renditöötajad · puhkuse annab rendiagentuur, mitte sina kui kasutajaettevõte.

Seaduslikku puhkust ei pea andma:

• Füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) või käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel töötavale inimesele · nad ei ole töötajad ega kuulu töölepingu seaduse alla.

Mitu päeva pead andma

Osalise tööajaga töötajad

Anna neile samad 28 päeva mis täisajaga töötajatele. Erineb ainult puhkusepäevade eest makstav tasu: see arvutatakse nende enda keskmise töötasu, mitte täiskoha määra alusel.

Ebaregulaarne tööaeg või osa aastast

Terve aasta töötades ikka 28 päeva. Kui keegi alustab või lahkub aasta keskel, arvuta puhkus proportsionaalselt töötatud ajaga. Puhkust saab töötaja välja nõuda, kui on sinu juures katkematult töötanud kuus kuud.

Piirid

• 28 päeva on miinimum · anda võib rohkem, vähem mitte.
• Vähemalt 14 päeva pead lubama võtta järjest, ühes osas.
• Ülejäänu võib kokkuleppel osadeks jagada, aga alla 7-päevasteks osadeks jagamisest võid keelduda.
• Kasutamata puhkus kandub automaatselt üle, kuid aegub ühe aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, mille eest see arvestati · pea arvestust, et midagi kaotsi ei läheks.
• Kui töötaja lahkub, pead kasutamata puhkuse rahas välja maksma.

Riigipühad

Eestis on 12 riigipüha aastas. Ära arvesta neid töötaja puhkuse hulka: kui riigipüha langeb broneeritud puhkuse sisse, anna päev tagasi.

• Uusaasta, iseseisvuspäeva (24.02), võidupüha (23.06) ja jõululaupäeva eelne tööpäev on 3 tundi lühem, täispalgaga (TLS §53).

Lisapuhkus

Võid soovi korral anda rohkem kui seaduslik miinimum. Pane see töölepingusse või ettevõtte puhkusepoliitikasse · seadus seda ei nõua, kuid kokkulepitu muutub siduvaks.

Mida seadus ütleb

See on Eesti töölepingu seaduse (TLS) kokkuvõte paragrahvide kaupa neile, kes tahavad pealkirja asemel tausta.

§§55-58 · kui pikk puhkus peab olema

§55 seab üldise miinimumi 28 kalendripäeva igale töölepinguga töötajale. §56 tõstab selle alaealistel 35 kalendripäevale. §57 tõstab 35 kalendripäevale vähenenud või puuduva töövõimega töötajatel. §58 sätestab õpetajatele ja teistele haridus- ja teadustöötajatele laiendatud õiguse kuni 56 kalendripäevani · täpne arv selles vahemikus määratakse ametikoha järgi Vabariigi Valitsuse määrusega, mitte individuaalse kokkuleppega. Puhkuse pikkus ei kasva staažiga · seadus ei suurenda seda automaatselt sõltuvalt sellest, kui kaua töötaja on tööandja juures töötanud, seega pikem tööstaaž üksi ei anna seaduse järgi ühtki lisapäeva.

§53 · lühendatud tööpäevad

Uusaastale, iseseisvuspäevale (24. veebruar), võidupühale (23. juuni) ja jõululaupäevale vahetult eelnev tööpäev on iga tööandja juures kolme tunni võrra lühem, täispalgaga. See on kohustuslik tundide vähendamine, mitte vaba päev, ja tööandja ei saa selle rakendamisest loobuda.

Eesti 12 riigipüha

Ükski neist ei kulu töötaja põhipuhkusena. Kolm püha (suur reede, ülestõusmis- ja nelipühad) on liikuvad, ülejäänud on igal aastal samal kuupäeval. Kõik kuupäevad kolmeks aastaks leiad artiklist riigipühad Eestis 2026-2028.

Puhkuse jagamine osadeks

Vähemalt 14 järjestikust kalendripäeva aastasest puhkusest tuleb võtta ühes katkematus osas igal aastal. Ülejäänud päevi võib jagada tööandja ja töötaja kokkuleppel, kuid alla 7-päevasteks osadeks jagamisest võib tööandja keelduda. Täpse sõnastuse leiad Riigi Teataja kehtivast tekstist.

§68-69 · ajakava ja etteteatamine

Tööandja koostab kalendriaasta puhkuste ajakava esimeses kvartalis, hiljemalt 31. märtsiks, arvestades töötajate mõistlikke soove kõrvuti ettevõtte vajadustega. Kinnitatud ajakava järgi võetud puhkus ei vaja eraldi uut avaldust. Kui puhkust ajakavas ei ole või ajakava üldse ei koostatud, kehtib 14-kalendripäevane etteteatamise tähtaeg enne soovitud algust.

§70 · puhkusetasu

Puhkusetasu arvutatakse töötaja kuue eelneva kalendrikuu keskmise töötasu alusel · arvesse lähevad ainult töötasud, mis olid tegelikult selles aknas maksmisele kuulunud, seega palgatõusu keset arvestusperioodi ei kohaldata tagasiulatuvalt kogu keskmisele. Tasu tuleb maksta hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, tööpäevi, mitte kalendripäevi lugedes · seega kui puhkus algab esmaspäeval, pead puhkusetasu üldjuhul välja maksma neljapäeval, mitte reedel. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida teistsuguse korra (nt puhkusetasu maksmine tavapärase kuupalgaga) ainult kirjalikult; kokkuleppe puudumisel kehtib seaduse vaikimisi kord.

§71 · üleandmine, aegumine ja väljamakse lahkumisel

Kasutamata puhkus kandub automaatselt üle järgmisse kalendriaastasse · aasta lõpus iseenesest midagi ei kao. Kuid töötaja õigus üle kantud puhkust nõuda aegub üks aasta pärast selle kalendriaasta lõppu, mille eest see arvestati, seega 2026. aastal teenitud puhkus tuleb kasutada 31. detsembriks 2027 või nõudeõigus lõpeb. See aegumiskell peatub raseduse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, isapuhkuse, vanema- või lapsendamispuhkuse ning ajateenistuse ajaks, nii et pikk äraolek ühes neist kategooriatest ei vähenda vaikselt tavapuhkuse kasutamiseks jäävat aega. Töösuhte lõppemisel pead rahas välja maksma kogu kasutamata puhkuse, mis ei ole selle reegli järgi veel aegunud · see on kohustuslik, mitte tööandja hea tahte žest.

Keda see ei kata

Seadus reguleerib ainult töölepinguid. Kes töötab tsiviilõigusliku käsundus- või töövõtulepingu alusel või on FIE, sellel ei ole selle seaduse järgi mingit seaduslikku õigust tasustatud puhkusele · õiguslikult oluliselt teistsugune seisund kui töötajal, mida tasub teada, enne kui valid, millist lepinguliiki kasutada.

Rendi- ja ajutine tööjõud

Kui tööjõu tarnib rendiagentuur, siis tööleping ja puhkusekohustus on üldjuhul agentuuril kui tööandjal · kasutajaettevõte ei ole nende jaoks tööandja. Eesti kohta otsest ametlikku selgitust siin ei ole, seega täpsusta konkreetne kohustus renditöö lepingus agentuuriga. Seaduse täpne ja kehtiv tekst on Riigi Teatajas.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

• Töölepingu seadus (TLS), Riigi Teataja · §53, §55, §56, §57, §58, §68, §69, §70, §71
• Tööelu · töölepingu seaduse selgitused (MKM)
• Riigikantselei · riigipühade loetelu
• Jurist Aitab · puhkuse kestus ja liigid